„Kas oled valmis kuulama?“ Üks lause võib päästa suhteid, ennetada tülisid ja alustada muutust 

Tänapäeval kuuleme sageli, et „kui ei sobi, mine lahku“. Suhtlemiskoolitaja Gerda Peeba, kes viib läbi üritust „Teadlik paarisuhe: meie lugu“, usub, et see ei ole alati parim lahendus, ehkki mõnikord on lahkuminek vajalik ja tervendav.

Ent sageli ei ole sobimatus probleem ise, vaid oskamatus tulla toime sügavama tasandi haavade ja mustritega. Pealegi lahkuminek ei tervenda meie lapsepõlve haavu. Kui nendega mitte tegeleda, järgneb järgmine suhe samade teemadega. Küsimus ei ole alati selles, kas see suhe või partner sobib, vaid: kas ma olen valmis õppima, kuidas suhtes olla?

Tuleb endasse vaadata

„Kuigi suhetes kipuvad korduma samad mustrid, võib vahel tunduda, et probleem on alati „teises“, aga kui muster kordub, on tõenäoliselt siiski kuskil mingi allikas, mis liigub koos meiega. Meie alateadvus otsib tuttavat, isegi kui see tuttavlik tunne on valus. Mustrid ei kao, kui me neid ei teadvusta ega tegele nende põhjustega. Samas tasub neid mustreid, konflikte ja erimeelsusi võtta teeviitadena, mis aitavad meil end paremini tundma õppida,“ ütleb Gerda. Pole ilmselt üllatav, et üks koht, kust need mustrid tulevad, on lapsepõlv. „Need äraõpitud ellujäämiviisid, mis aitasid meil lapsena ellu jääda ja turvalisust tunda, on need, mis on täiskasvanutena suhetes meie komistuskiviks,“ räägib Gerda.

Ta täpsustab, et meie varased kogemused kujundavad alateadlikult, mida me armastuse all mõistame, kuidas konflikte lahendame ja millal eemale tõmbume. Kui me neid ei märka ega muuda, muutuvad need hilisemas elus aina tugevamaks.

Samas taas õppimiskoht – iga kord, kui suhe meis midagi „vajutab“, annab see võimaluse uurida, kust see tunne päriselt pärit on. Märka, mille peale sa ärritud või mille puhul kipud hoopis põgenema ja lukku minema. Mõtle, milliseid tülisid on su elus rohkem kui korra olnud. Mis paneb sind reageerima „üle“, isegi kui tagasi mõeldes tundub see pisiasi? Muster annab end tunda läbi korduvate emotsioonide ja kehareaktsioonide. Kui neid kuulata, hakkab pilt avanema.

Gerda rõhutab, et ise saab väga palju ära teha, aga kui on sügavamad haavad, võib professionaalne abi olla nagu peegel, mis näitab, mida me ise ei oska veel näha. Aga seegi ei ole võluvits. „Teraapia ei toimi, kui inimene ei ole ise valmis. Terapeut ei paranda sind, ta hoiab vaid ruumi, et saaksid ise kasvada. Omavahelises dialoogis saab anda tööriistad, aga kas sa neid kasutad, sõltub sinust endast,“ nendib ta.

Kõik suhted vajavad tööd

Kuna me sünnime läbi suhete ja oleme suhete keskel, tahame seda või mitte, toimuvad meie elus suhted nagunii. Küll aga vajavad need alati tööd, et olla kvaliteetsed ja head. Sõna „töö“ võib kõlada raskena, aga suhe on elav organism, hoolitsuseta see ei kasva. „Me teeme ju tööd, et saada palka, nii peame tegema ka tööd, et olla teadlikus suhtes. Meie enda vastutus on teha otsuseid ja valikuid, mis meid toidavad. Kui otsustame ise käituda viisil, mis ruumis turvalisust lõhub, ei saa ükski suhe tugevamaks muutuda,“ ütleb ta.

Vahe, kas pingutame suhte nimel või klammerdume millegi lootusetu külge, on sageli tunnetuslik.

Kasulik töö on see, mis kasvatab lähedust, turvalisust ja mõistmist. See tähendab kuulamist, mitte parandamist. Jagamist, mitte süüdistamist. Aga tõsi – kurnavaks muutub see, kui üks ainult pingutab ja tema töö on pidev probleemide kustutamine, mitte ühenduse loomine.

Vahe, kas pingutame suhte nimel või klammerdume millegi lootusetu külge, on sageli tunnetuslik. Gerda paneb südamele, et heade suhtlemisoskuste õppimine ei tähenda, et jätkatakse tingimata koos, vaid et saab jagada oma tundeid ja mõtteid hinnangute, süüdistuste, hirmu ja ebamugavustundeta. Nii võib juhtuda, et teraapiakabinetis otsustatakse minna laiali. „Me saame olla teineteise osas mõistvad, aga ei pea teineteisega nõustuma, kui meie baasväärtused on erinevad,“ märgib ta.

Suhe ei tohi muutuda projektiks, mida ideaalselt juhtida

Peamised praktilised sammud, mida igaüks saab oma suhte heaks teha, ongi kuulama õppimine. Tähtis on ka teada, mis on su enda vajadused. Kui sa ei jaga, mis sind häirib, ei saa partner olla selgeltnägija.

Võib alustada ka väikestest asjadest – hetk silmsideks, teadlik puudutus, tänu väljendamine, et teine on olemas. Hea oleks ka harjutada peegeldavat kuulamist. Luua ühine aeg kasvõi kord nädalas, kus ei lahata probleeme, vaid lihtsalt ollakse koos. Ent kõige olulisem samm on luua ruum, kus tunded on oodatud, mitte takistuseks.

„Me kõik tahame olla mõistetud. Ja see algab küsimise, mitte oletamisega.“

Kui võiks anda paaridele vaid ühe praktilise nõuande, soovitab Gerda enne olulisi jagamisi küsida alati oma vestluskaaslaselt, kas ta on valmis sind kuulama. „See üks lause võib päästa suhteid, ennetada tülisid ja alustada muutust. Me kõik tahame olla mõistetud. Ja see algab küsimise, mitte oletamisega,“ selgitab ta.

Ehkki seda kõike võib tunduda palju, ei tasu seda võtta tööprojektina, vaid rõõmuga. „Mingis mõttes suhe ongi ju töö. Aga kui sa teed tööd, mida armastad, on see sinu elu osa ja teeb rõõmu. Me kõik tahame ühendust, olla olulised ja märgatud. Meie enda vastutus on luua enda ümber sellised suhted nagu soovime. Rõõm ja töö ei pea olema vastandid. Kui töö on päriselt ühendav ja loob tähendust, on selles ka rõõm. Aga kui suhe muutub vaid kohustuseks, kaob mängulises. Suhe on eelkõige side kahe inimese vahel, mitte projekt, mida tuleb ideaalselt juhtida,“ ütleb Gerda.

Teadlik partner ei pea olema ideaalne

Gerda kirjeldab, et teadlik partner ei ole kindlasti ideaalne, vaid suure tõenäosusega keegi, kes toob sinus esile sinu kõige suuremad lapsepõlvetraumad ja valud. Ta näeb oma reaktsioone, mõistab oma vajadusi ja julgeb neid jagada. Kuulab kaaslast ja mitte selleks, et vastata, vaid selleks, et mõista.

Teadlik partner võtab vastutuse, mitte ainult õiguse. Et valida oma partner uuesti iga päev, ei tähenda, et teed iga päev abieluettepaneku. See tähendab, et otsustad olla temaga ühenduses. Mitte sellepärast, et peab, vaid sest tahad. Isegi kui on raske. See tähendab kuulata ja olla kuuldud, luua turvalist ruumi ja küsida: „Kuidas ma saan sinu jaoks täna olemas olla?“ ja kas see, mida sa teed konfliktiolukorras, toob ruumi turvalisust või mitte.

Kokkuvõtteks ütleb Gerda, et suhe ei ole staatiline, see on elus ja kasvav. See vajab tähelepanu. Mitte ainult siis, kui on kriis, vaid iga päev. Me ei saa armastust eeldada, saame seda ise luua. Üks kuulamine korraga, üks väike mõistmine korraga.