Eesti töökultuuris kipub olema pigem reegel, et keskendume sellele, mis on halvasti. Üks juht on suisa ausalt öelnud, et kui ta räägiks ainult sellest, mis on hästi, inimesed ei pingutakski enam. Suur probleem on, et ettevõte keskendub oma eesmärkidele, arvestamata töötajate vajadustega. Kogu aur pannakse sellele, kuidas jõuda sihini ja see, milline on töötaja heaolu, jääb tahaplaanile. Võib ju öelda, et meil on konkurentsivõimeline töötasu ja paindlik tööaeg, aga kui tiimijuht kirjutab reede õhtul kell 21, viib see paratamatult läbipõlemiseni. Ja ebamugavust tundev töötaja kaua ei püsi ning leiab peagi uue koha. Samas on ka väga palju edulugusid, et inimesed ei lähe ettevõttest kuskile ja töötavad rõõmuga, sest keskkond on nende jaoks turvaline.
Rahuloleva töötaja saladus – turvaline ruum ja kuuluvustunne
Töö moodustab nii suure osa elust, et on äärmiselt oluline, kuidas sa ennast seal tunned. Võib ju mõelda, et paned pärast kella viit sülearvutikaane kinni ja ei tegele enam sellega, aga tegelikkuses võtame siiski töömõtted koju kaasa. Ja kui need on negatiivsed, hävitab see meid sisemiselt ja tekitab pingeid ka eraelus.
Kuidas siis head enesetunnet tekitada? Uuringud näitavad, et palgatõusu mõju on väga lühiajaline. Ka ei ole võimalik seda lõputult tõsta. Kui ettevõtte väärtused klapivad töötajate omaga, ollakse nõus ka madalama palga peal püsima. Hoopis mõjusam on turvaline ruum ja kuuluvustunne. See tähendab, et tunned end tööl olulisena ja saad jagada, mida tunned.
Ja kui töötajad julgevad jagada, on oluline seda tagasisidet kuulda võtta – ent see ei tähenda muidugi, et kõigega peab nõus olema. Kui soovitakse nelja päevast töönädalat, ent see ei ole võimalik, võib töötajaid tunnustada, et tore, et nad sellest rääkisid, see on tõesti väga oluline teema, aga praegu ei ole see lihtsalt võimalik.
Tihti rõhutatakse, et tagasiside on anonüümne, ent on ka palju näiteid, kus aus tagasisidestamine hammustab tagumikust. Seepärast paljud ei julgegi neid anda. Võimalus rääkida, kartmata reaktsiooni, on nii oluline.
Jagamine loob mõistmist
Kommunikatsiooniküsimustes on hea näide Bolt, kus väga jõuliselt kommunikeeriti, et töötajad peavad hakkama kontoris kohapeal käima. Nende pressiteade tundus väga emotsionaalselt laetud. Mine tea, ehk töötajad hakkasid kodukontorivõimalust ära kasutama, töökvaliteet langes või muud põhjused. Spotify aga reklaamis, et nende töötajad ei ole lapsed ja neid ei pea valvama.
Küsimus on, kas kontoripäevad kehtestatakse, sest ei usalda töötajaid või määratakse, et kontoris peab käima näiteks 10 päeva kuus ning tiimidel on vabadus need ise kokku leppida.
Tõsi, kooskäimine on oluline ja aitab ka leida asju, mis töötajaid peale töö seob. See aitab luua kuuluvustunnet. Ei pea oma isiklikku elu letti lööma, aga mida enam jagame, seda rohkem teised meid mõistavad. Näiteks jagades, et kodus on erivajadusega laps, on arusaadav, et vahel peabki mingeid asju ümber sättida, et teraapiatesse jõuda, seda on lihtne mõista ja keegi ei mõtle, et jätad asjad tegemata, sest sind ei huvita.
Rohkem empaatiat ja mõistmist
Tõsiasi on, et inimesed liituvad ettevõttega, aga lahkuvad juhi pärast. Muidugi on eesmärgid ja numbrid olulised, ent puudu on paljuski empaatiast ja mõistmisest. Ei ole oskusi olla päriselt kohal ning pidevalt on nii kiire. Tasub küsida töötajate käest, mis neile päriselt oluline on. Jah, aega napib kõigil, ent see on prioriteetide küsimus. Vaid paar minutit läheb aega, et uurida, kuidas töötajal läheb. Või kokku leppida, et täna on küll kiire, aga homme saan sind kuulata – võtame kasvõi 15 minutit. Siis tunneb inimene, et on päriselt väärtuslik.
Tahame, et inimesed oleksid julged ja pealehakkajad, samas mängime neile lapsehoidjaid ja oleme kriitilised, kui nad abi küsivad või eksivad. Paneme töötajad surve alla, et nad ei või eksida, selle asemel, et öelda – okei, midagi läks valesti, kuidas nüüd selle olukorraga edasi toimetada?
Mis positsioonil sa ka ei oleks, siis kui arvad, et sul ei ole võimalik midagi muuta, sa eksid. Muutus saab alguse sinust endast ning sellest, mis ruumi sa enda ümber lood. See, kuidas sina asjadesse suhtud, mõjutab palju töökultuuri.